Tegelikult oli aga asi nii...
Astusin kuuri poole väikemehe ratast ära viima. Astusin mingi pehme "suuremat sorti käbi otsa" ja tahtsin sellele tonksata, et teelt tüütu takistuse koristatud saaks. Ühtäkki kostis tõsist turtsumist ning kõik märgid viitasid sellele, et "käbi" ei soovi, et minu tossutald okaskasukat uuesti sasiks.
Kuna tegelikult polnud lähedalt siili kunagi näidnudki, siis võtsin ta korraks tuppa, et mõned klõpsud teha.
Läve ületades pidi Helen lapse käest pillama, kui siili särgi sisse mässituna nägi. Ikkagi mõõkadega loomake.
Kass pages omaette kõhisedes ja turtsudes toanurka, ega väljunud sealt ööselgi.
Viisin siili tagasi, kus meie teed ristusid ning mehike rullis end lahti ja jätkas oma teed.
No comments:
Post a Comment